• https://bi.wikipedia.org/wiki/Saens
    https://bi.wikipedia.org/wiki/Saens
    Saens
    Saens (blong Latin: scientia, long 'save') i jenism mo grup long nolej long experimens mo predik olgeta wol. Template:Saens
    13 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://sn.wikipedia.org/wiki/Sainzi
    https://sn.wikipedia.org/wiki/Sainzi
    SN.WIKIPEDIA.ORG
    Sainzi
    peji rino rinoda kuwerengwa ne kuwedzerwa Sainzi (Sho. Guruzivo, Nge. Science) ruzivo runowanikwa nekudzidzira, kucherechedza nekuedza chokwadi chakamboonekwa uye chisina kutsigirwa. Galileo Galilei anowanzoonekwa sababa vesainzi yemazuva ano. Mhando dze sainzi Kune akasiyana sainzi akaiswa muzvikamu zvinotevera: Sainzi ye zvisikwanamwari Ruambamhenyu Tarachisi Ruambamhuka sainzi ye nhambwe Fundoyetsimba Masvomhu Chemishonga Sainzi ye nzanga Ruambakare/Unenakare (akyoroji) Dzidzo Ruambandanga Utongwanyika / matongegwoenyika sainzi ye zvishandiswa Ruambarueza (tekinoroji) Umhizha (Uenjiniya) Dzimwe nzira dze sainzi ndedziri pazasi: Ubvidza (kompitensi) Ruambanyeredzi Uchidza (therapi) Mutowo we sainzi Hwaro hwesainzi hunoshanda. Miitiro yesainzi ine mitoo yavo imene inoshandiswa kuratidza zvokwadi dzesayenzi. ...
    8 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://eu.wikipedia.org/wiki/Zientzia
    https://eu.wikipedia.org/wiki/Zientzia
    EU.WIKIPEDIA.ORG
    Zientzia
    Zientzia unibertsoari buruzko azalpen eta iragarpen egiaztagarrien bidez ezagutza eraiki eta antolatzen duen ahalegin sistematikoa da. Zientzia giza espeziea bezain zaharra izan daiteke, eta arrazoibide zientifikoaren lehen proba arkeologikoetako batzuek dozenaka mila urte dituzte. Zientziaren historiako lehen erregistro idatziak Antzinako Egiptotik eta Mesopotamiatik datoz, K.a. 3000tik 1200era. Matematikari, astronomiari eta medikuntzari egindako ekarpenak Antzinate klasikoko Greziako filosofia naturalean sartu eta osatu ziren, eta bertan saiakera formalak egin ziren kausa naturaletan oinarritutako mundu fisikoko gertaeren azalpenak emateko. Mendebaldeko Erromatar Inperioa erori ondoren, munduaren ikuskera grekoen ezagutza hondatu egin zen Mendebaldeko Europan Erdi Aroko lehen mendeetan (400-1000 EB), baina mundu musulmanean gorde zen Urrezko Aro Islamiarrean, eta, geroago, Greziako inperio bizantziarrek Pizkundean egindako ahaleginengatik. X. mendetik XIII. mendera bitarteko Mendebaldeko Europan obra grekoak eta ikerketa islamikoak berreskuratzeak eta asimilatzeak berpiztu egin zuen "filosofia naturala"; gero, XVI. mendean hasi...
    172 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://hif.wikipedia.org/wiki/Vigyan
    https://hif.wikipedia.org/wiki/Vigyan
    Vigyan
    Vigyan (Science) ek sabd hai jo ki 3 chij ke baare me hai: Jaankari Sikchha Science abhi tak batora gais jaankari ke baare me bhi hai Science hamare life ki liye bahut hi jaroori hai
    18 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://io.wikipedia.org/wiki/Cienco
    https://io.wikipedia.org/wiki/Cienco
    IO.WIKIPEDIA.ORG
    Cienco
    Cienco (de la Latina scientia, "konoco") esas, en sua primara senco, "la sumo di konoci". Plu precize, ol esas la sistematal esforco por konstruktar ed organizar savo pri l'universo en expliki e previdadi probebla. La skopo di cienco esas komprenar ed explikar la mondo e sua fenomeni, havanta kom fundamento la konoco, kun skopo establisar previdadi ed aplikebla uzi di ca konoco. Cienco aceptas kritiki, ambe a la konoci aquirita ed a la metodi uzita. La permananta questionado di lua konoci e metodi facesas da epistemiologio, qua esas fako di filozofio. La konoco kreita da cienco esas bazo por diversa teknikala developi, qui multafoye produktas importanta efekti en la socio ed en la historio. Cienco konsistas ek grupo di certena faki, singla ek li relatanta certena parto di ciencala konoco. Exemple matematiko, fiziko, kemio, biologio, mekaniko, optiko, astronomio, arkeologio, edc. Ca kategoriizo nek esas fixa, nek esas unika, e ca faki povas subdividesar en subfaki. Singla fako o subfako ank esas specifika cienco. La vorto cienco esas plurasenca, kovranta precipue tri senci: konoco di certena kozi, qui utilesas por developar la...
    183 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://ilo.wikipedia.org/wiki/Siensia
    https://ilo.wikipedia.org/wiki/Siensia
    ILO.WIKIPEDIA.ORG
    Siensia
    Ti siensia (manipud iti Latin scientia, a kayatna a sawen ket "pannakaammo") ket maysa a sistematiko a gandat nga agpabangon ken agurnong ti pannakaammo iti porma iti masubokan a panangipalpalawag ken dagiti maipadto a maipanggep ti law-ang. Iti nadaan ken asideg a makaikabagian a kayatna a sawen (nabirukan, kas pagarigan, iti Aristotle), ti "siensia" ket mangitudo ti bagi iti napatalgedan a pannakaammo, iti kita a mabalin ti lohiko ken marasonan a pannakaipalpalawag (kitaen dita Pakasaritaan ken Pilosopia baba). Manipud idi klasiko a taga-ugma ti siensia a kas kita itipannakaammo ket asideg idi a maisilsilpo iti pilosopia. Idi nasapa a moderno a panawen dagiti balikas a "siensia" ken "pilosopia" ket sagpaminsan nga agsinnublat a maus-usar iti Pagsasao nga Ingles. Babaen ti maika-17 a siglo, ti masna a pilosopia (a tatta nga aldwen ket makunkuna a "masna asiensia") ket naikapanunutan idi a nailasin a sanga iti pilosopia. Nupay kasta, ti "siensia" ket nagtultuloy a naus-usar iti nalawlawa a kapanunotan a mangibaga ti napatalgedan a pannakaammo a maipangngep ti maysa a topiko, a kasla iti panagus-usar ti moderno a termino a kas ti biblioteka a siensia wenno politiko...
    34 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://id.wikipedia.org/wiki/Ilmu
    https://id.wikipedia.org/wiki/Ilmu
    ID.WIKIPEDIA.ORG
    Ilmu
    Ilmu atau ilmu pengetahuan (disebut juga sains; serapan dari bahasa Latin: scientia) adalah suatu usaha sistematis dengan metode ilmiah dalam pengembangan dan penataan pengetahuan yang dibuktikan dengan penjelasan dan prediksi yang teruji sebagai pemahaman manusia tentang alam semesta dan dunianya. Segi-segi ini dibatasi agar dihasilkan rumusan-rumusan pasti. Ilmu memberikan kepastian dengan membatasi lingkup pandangannya, dan kepastian ilmu diperoleh dari keterbatasannya. Ilmu bukan sekadar pengetahuan (knowledge), tetapi merangkum sekumpulan pengetahuan berdasarkan teori-teori yang disepakati dan dapat secara sistematik diuji dengan seperangkat metode yang diakui dalam bidang ilmu tertentu. Dipandang dari sudut filsafat, ilmu terbentuk karena manusia berusaha berpikir lebih jauh mengenai pengetahuan yang dimilikinya. Ilmu pengetahuan adalah produk dari epistemologi, dengan kata lain ilmu terbentuk dari 3 cabang filsafat yakni ontologi, epistemologi dan aksiologi, jika ketiga cabang itu terpenuhi berarti sah dan diakui sebagai sebuah ilmu. Ilmu alam bisa menjadi suatu kepastian setelah lapangannya dibatasi ke...
    112 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://ia.wikipedia.org/wiki/Scientia
    https://ia.wikipedia.org/wiki/Scientia
    IA.WIKIPEDIA.ORG
    Scientia
    Scientia (del latino scientia, cognoscentia) es le diverse ramos del saper human que pote distinguer se e classificar se per su objecto de studio differente e per su methodo de recerca del saper o del veritate. Historia Prime historia Le scientia non ha un origine unic. Plus tosto, methodos systematic emergeva gradualmente durante decenas de milles de annos,[39][40] assumente formas differente circum le mundo, e pauc detalios es cognoscite sur le disveloppamentos le plus antique. Probabilemente, feminas jocava un rolo central in le scientia prehistoric,[41] como anque faceva ceremonias religiose.[42] Alcun studiosos usa le termino "protoscientia" pro designar activitates del passato que resimila le scientia moderne in certe ma non omne characteristicas;[43][44][45] tamen, iste nomine ha essite criticate como denigrante,[46] o troppo suggestive de presentismo, pensar sur ille activitates solmente in relation al categorias moderne.[47] Le evidentia directe pro processos scientific deveni plus clar con le apparition de systemas de scriptura in civilisationes prime como le Ancian Egypto e Mesopotamia,...
    172 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://xh.wikipedia.org/wiki/Inzululwazi
    https://xh.wikipedia.org/wiki/Inzululwazi
    XH.WIKIPEDIA.ORG
    Inzululwazi
    Inzululwazi (Ngolwimi lwesiLatini kuthiwa yiscientia, oko kuthetha ukuthi "Ulwazi") yinkqubo eyenziwa ngezicwangciso, ngeendlela ezamkelekileyo nangemiqathango yophando kwinzululwazi ngendlela eya kwenza ukuba kubelula ukuba luvavanywe kunjalo nje luphicothwe, kutsho kubelula ukwenza uqikelelo ngeziphumo zophando olwenziwa kweli phakade. Yonke ke le miqathango yophando kufuneka ilandelwe ngenyameko xa kuqokolelwa ulwazi olu loluhlobo. Kwintsingiselo yakudla nekuyeyona ibusondela kule, inzululwazi ikwabhekisa kuhlobo lolwazi olunokugocwa-gocwa ngemibuzo ze ke ngoko lube lwakheke phezu kwezizathu ezivakalayo nezinokuthi zichazwe ngokwamanqaku avakalayo ze ke ngoko lube lulwazi ekunokungqiyanywa kulo ngenxa yokuthembeka kwalo ingakumbi xa lusetyenziswa. Lowo usebenza ngobunzululwazi kuthiwa yingcali yezophando. Kwisigaba sexesha elide, inzululwazi njengohlobo lolwazi yayisondele kakhulu ngonxibelelwano kwiFilosofi. Inzululwazi yile nto siyenzayo xa sifuna ukufunda ngokwenzeka kwindalo yehlabathi. Iyiphysics, ikhemistri, ibhayoloji, ijiyoloji kunye ne-astronomy. Kwinzululwazi kusetyenziswa imathematics, kwaye into okanye isenzeko sifundwa ngobunjalo...
    41 Tags 0 hisse senetleri 1 Views
  • https://zu.wikipedia.org/wiki/Inzululwazi
    https://zu.wikipedia.org/wiki/Inzululwazi
    ZU.WIKIPEDIA.ORG
    Inzululwazi
    Inzululwazi iyisigabavu esihleliwe nendlela yokuzuza lonke ulwazi olungaba khona emhlabeni nakumkhathilibe wonke. Kwinzululwazi kukhona izindlela zokuhlela izincazelo ezivivinyayo nokubikezela ngomkhathi. Kubalulekile kakhulu kwinzululwazi ukuba imiphumela yezivivinyo nocwaningo kube eqinisekiswe osonzululwazi abaningi ukuze amaqiniso ayo angaphuma odwa kuvezwa amaphutha. Kwencikene kakhulu nokusizana kuhlanganwe. Izimpande zokuqala zenzululwazi ziseGibhithe lasendulo naseMesopotamiya kusukela cishe ngowezi-3500 kuya ku-3000 BCE. Amagalelo abo kwezomchazazibalo, ezomchazamkhathi, kanye nezokwelapha angena futhi abumba iFilosofi yemvelo yamaGreki yenkathi yakudala, okuyilapho kwenziwa khona imizamo emisiwe yokuqhamuka nezincazelo ezisekelwe emsukeni ongokwemvelo wezinto ezenzeka endaweni ebonwa ngamehlo. Ngemuva kokuwa koMbuso oseNtshonalanga WaseRoma, ulwazi lwemiqondo yamaGrikhi ngomhlaba lwehla eNtshonalanga Yurophu phakathi neminyaka engamakhulu amane yokuqala (eyama-400 kuya kwe-1000 CE) weNkathi Ephakathi kepha lwalondolozwa emazweni obuSulumane ngesikhathi se- nkathi yokuChuma kobuSulumane. Ukubuyiselwa nokuhlanganiswa kwemisebenzi yamaGrikhi nemibuzo yamaSulumane...
    151 Tags 0 hisse senetleri 1 Views

Password Copied!

Please Wait....